Finisterre – Huoni keeled - Finisterre–Huon languages
| Finisterre – Huon | |
|---|---|
| Geograafiline levitamine | Finisterre Range ja Huoni poolsaar, Morobe provints, Paapua Uus-Guinea |
| Keeleline liigitus | Trans-Uus-Guinea
|
| Alamrubriigid | |
| Glottolog | fini1244[1] |
 Kaart: Uus-Guinea Finisterre – Huoni keeled Finisterre – Huoni keeled Teised Uus-Guinea keeled Teised paapua keeled Austroneesia keeled Asustamata | |
The Finisterre – Huoni keeled moodustavad suurima pere piires Trans-Uus-Guinea keeled (TNG) Malcolm Ross. Need olid osa algsest TNG ettepanekust ja William A. Foley leiab, et nende TNG identiteet on kindlaks tehtud. Keeled jagavad väikest suletud verbide klassi, mis võtavad pronominal objekti eesliiteid, millest mõned on sugulased (Suter 2012), mis on tugevad morfoloogilised tõendid nende suguluse kohta.
Klassifikatsiooni ajalugu
Huoni ja Finisterre ning seejärel nende omavahelise seose tuvastasid Kenneth McElhanon (1967, 1970). Kui McElhanon võrdles märkmeid oma kolleegiga Clemens Voorhoeve, kes töötas Irian Jaya lõunaosa keeltega, töötasid nad välja Trans-Uus-Guinea kontseptsiooni. Peale neid ühendavate tõendite on Finisterre'i ja Huoni perekonnad omaette selgelt kehtivad keeleperekonnad, mis kumbki koosneb mitmest üsna täpselt määratletud harust. (Vt Finisterre keeled ja Huoni keeled.)
Asesõnad
Ross (2005) rekonstrueerib asesõnad järgmiselt:
sg du pl 1 * na * na-t, * ni-t * na-n, * n-sisse 2 * ga * ja-ł, * ji-ł, * gi-ł * ja-n, * ji-n, * gi-n 3 * [y] a, * wa, * i * jaa-ł, * i-ł * jah-n, * i-n
Need pole kõik sidusad: 3sg * ya ja * i leidub näiteks Huonis, samas kui 3sg * wa on Finisterres. Muudel juhtudel leidub aga mitu vormi mõlemas harus.
Sõnavara võrdlus
Järgmised põhisõnavara sõnad pärinevad Uus-Guinea andmebaasist:[2]
läige Kâte Kovai Selepet pea kpitsec- buno kun; kun- juuksed dzâwâ- somot; somot- kõrva müts ano âdâp-; ɔndɔp silma dzâŋe- dziŋo sen; sen- nina sâke- samo hâme-; hɔme hammas mikrofon dzɔŋɔ sât-; sot keel nimiŋ- biŋio nibilam-; nimbilam täid imeŋ apalau imen koer kpâto goun nii nii lind pühkige naŋ nâi; nɔi veri ühiskond- hep- luu siec- yo haǥit; hahit- nahk sahac- siŋlo hâk-; hɔk rind moŋ- suyo nam; nime- puu jah alasti mees ŋic lok naine ŋokac lemmikloom; ibi taevas sambâŋ hibim päike dzoaŋ sual dewutâ; dewutɔ kuu mosaiik emesenŋe vesi opâ süles kuni tulekahju puŋ kɔlɔp kivi kpânâ kât; kɔt tee, rada hata atam giop nimi dzâne- kut; kut- sööma ei ne; ni- üks mocyaha konok kaks yayahec jah
Evolutsioon
Finisterre-Huoni refleksid proto-Trans-Uus-Guinea (pTNG) etüüm on:[3]
- bɔruŋ ‘Leek’ <* mbalaŋ ’leek’
- butoŋ ‘Sõrmeküüs’ <* mb (i, u) t (i, u) C
- bekɔ „Vaeslaps” <* mbVŋga (-masi)
- masiŋ ‘Lesk’ <* masi
- sambɔŋ ‘Taevas’ <* sambV ’pilv’
- tofeʔ ‘Sülg’ <* si (mb, p) atV
- lo- ‘Võtma’ <* (nd, t) a-
- munduŋ Muna sisemine munakollane <* mundun siseorganid
- mine ‘2sg’ <* ŋga
- hɔmo- ‘Surema’ <* kumV-
- bɔriʔ ‘Sära, välgu välk’ <* (m, mb) elak ‘valgus, välk’
- mi "Ei" <* ma- 'mitte'
- maŋu (zo) „Oksendama“ <* mV (k, ŋ) V t (e, i) -
- ame (ʔ) ‘Rind’ <* amu
- tsimin (uŋ) Jäigad jämedad juuksed <* [nd, s] umu [n, t] V ‘juuksed
- imeŋ ‘Täide’ <* iman ’täid“
- ei ‘1sg’ <* na ’1sg’
- nɔ- "Sööma" <* na-
- balam ‘Leek’ <* mbalaŋ
- ni) bilim ‘Keel’ <* mbilaŋ
- kɔlɔp ‘Tuli’ <* kend (o, u) lk
- kɔlip ‘Pikk’ <* kuta (mb, p) (a, u)
- irak ‘Uus’ <* kVtak
- sak ‘Liiv’ <* sa (ŋg, k) asin
- somot ‘Juuksed’ <* (s, nd) umu (n, t) [V]
- madu ‘Vaeslaps’ <* masi
- si- ‘Põletada’ <* nj (a, e, i) - ‘põletada’
- ga ‘2sg’ <* ŋga
- kaku- ‘Kanna edasi õlga’ <* kakV-
- kɔu ‘Tuhk’ <* kambu ‘tuhk’
- belek ‘Välk’ <* (m, mb) elak
- ibi ‘Nimi’ <* imbi
- mete Otsmik <* mina (n, t) e pea
- mees- ‘Elama, elama’ <* mVn [a] -
- imen ‘Täide’ <* iman „Täid“
- n) am ‘Rind, piim’ <* amu ’rind
Joonealused märkused
- ^ Hammarström, Harald; Forkel, Robert; Haspelmath, Martin, toim. (2017). "Finisterre – Huon". Glottolog 3.0. Jena, Saksamaa: Max Plancki inimajaloo teaduse instituut.
- ^ Greenhill, Simon (2016). "TransNewGuinea.org - Uus-Guinea keelte andmebaas". Laaditud 2020-11-05.
- ^ Pawley, Andrew; Hammarström, Harald (2018). "Trans-Uus-Guinea perekond". Palmeris Bill (toim). Uus-Guinea piirkonna keeled ja lingvistika: põhjalik juhend. Keeleteaduse maailm. 4. Berliin: De Gruyter Mouton. lk 21–196. ISBN 978-3-11-028642-7.
Viited
- Ross, Malcolm (2005). "Asesõnad esialgse diagnostikana paapua keelte rühmitamiseks". Sisse Andrew Pawley; Robert Attenborough; Robin Peida; Jack Golson (toim.). Paapua minevik: paapua keelt kõnelevate rahvaste kultuuriline, keeleline ja bioloogiline ajalugu. Canberra: Vaikse ookeani keeleteadus. lk 15–66. ISBN 0858835622. OCLC 67292782.
- Suter, Edgar (2012). Pronominal objekti eesliitega verbid Finisterre – Huoni keeltes. In: Harald Hammarström ja Wilco van den Heuvel (toim). Paapua keelte ajalugu, kontakt ja klassifikatsioon. [Melanesia keele ja keeleteaduse eriväljaanne 2012]. 23–58. Port Moresby: Paapua Uus-Guinea lingvistiline selts.
Lisalugemist
- Ross, Malcolm. 2014. Prototo-Finisterre-Huon. TransNewGuinea.org.