Finisterre – Huoni keeled - Finisterre–Huon languages

Vikipeedia, Vaba Entsüklopeedia

Pin
Send
Share
Send

Finisterre – Huon
Geograafiline
levitamine
Finisterre Range ja Huoni poolsaar, Morobe provints, Paapua Uus-Guinea
Keeleline liigitusTrans-Uus-Guinea
Alamrubriigid
Glottologfini1244[1]
Finisterre-Huoni keeled.svg
Kaart: Uus-Guinea Finisterre – Huoni keeled
  Finisterre – Huoni keeled
  Teised Uus-Guinea keeled
  Teised paapua keeled
  Austroneesia keeled
  Asustamata

The Finisterre – Huoni keeled moodustavad suurima pere piires Trans-Uus-Guinea keeled (TNG) Malcolm Ross. Need olid osa algsest TNG ettepanekust ja William A. Foley leiab, et nende TNG identiteet on kindlaks tehtud. Keeled jagavad väikest suletud verbide klassi, mis võtavad pronominal objekti eesliiteid, millest mõned on sugulased (Suter 2012), mis on tugevad morfoloogilised tõendid nende suguluse kohta.

Klassifikatsiooni ajalugu

Huoni ja Finisterre ning seejärel nende omavahelise seose tuvastasid Kenneth McElhanon (1967, 1970). Kui McElhanon võrdles märkmeid oma kolleegiga Clemens Voorhoeve, kes töötas Irian Jaya lõunaosa keeltega, töötasid nad välja Trans-Uus-Guinea kontseptsiooni. Peale neid ühendavate tõendite on Finisterre'i ja Huoni perekonnad omaette selgelt kehtivad keeleperekonnad, mis kumbki koosneb mitmest üsna täpselt määratletud harust. (Vt Finisterre keeled ja Huoni keeled.)

Asesõnad

Ross (2005) rekonstrueerib asesõnad järgmiselt:

sgdupl
1* na* na-t, * ni-t* na-n, * n-sisse
2* ga* ja-ł, * ji-ł, * gi-ł* ja-n, * ji-n, * gi-n
3* [y] a, * wa, * i* jaa-ł, * i-ł* jah-n, * i-n

Need pole kõik sidusad: 3sg * ya ja * i leidub näiteks Huonis, samas kui 3sg * wa on Finisterres. Muudel juhtudel leidub aga mitu vormi mõlemas harus.

Sõnavara võrdlus

Järgmised põhisõnavara sõnad pärinevad Uus-Guinea andmebaasist:[2]

läigeKâteKovaiSelepet
peakpitsec-bunokun; kun-
juukseddzâwâ-somot; somot-
kõrvamütsanoâdâp-; ɔndɔp
silmadzâŋe-dziŋosen; sen-
ninasâke-samohâme-; hɔme
hammasmikrofondzɔŋɔsât-; sot
keelnimiŋ-biŋionibilam-; nimbilam
täidimeŋapalauimen
koerkpâtogounnii nii
lindpühkigenaŋnâi; nɔi
veriühiskond-hep-
luusiec-yohaǥit; hahit-
nahksahac-siŋlohâk-; hɔk
rindmoŋ-suyonam; nime-
puujahalasti
meesŋiclok
naineŋokaclemmikloom; ibi
taevassambâŋhibim
päikedzoaŋsualdewutâ; dewutɔ
kuumosaiikemesenŋe
vesiopâsüleskuni
tulekahjupuŋkɔlɔp
kivikpânâkât; kɔt
tee, radahataatamgiop
nimidzâne-kut; kut-
söömaeine; ni-
üksmocyahakonok
kaksyayahecjah

Evolutsioon

Finisterre-Huoni refleksid proto-Trans-Uus-Guinea (pTNG) etüüm on:[3]

Kaste keel:

  • bɔruŋ ‘Leek’ <* mbalaŋ ’leek’
  • butoŋ ‘Sõrmeküüs’ <* mb (i, u) t (i, u) C
  • bekɔ „Vaeslaps” <* mbVŋga (-masi)
  • masiŋ ‘Lesk’ <* masi
  • sambɔŋ ‘Taevas’ <* sambV ’pilv’
  • tofeʔ ‘Sülg’ <* si (mb, p) atV
  • lo- ‘Võtma’ <* (nd, t) a-
  • munduŋ Muna sisemine munakollane <* mundun siseorganid
  • mine ‘2sg’ <* ŋga
  • hɔmo- ‘Surema’ <* kumV-
  • bɔriʔ ‘Sära, välgu välk’ <* (m, mb) elak ‘valgus, välk’
  • mi "Ei" <* ma- 'mitte'
  • maŋu (zo) „Oksendama“ <* mV (k, ŋ) V t (e, i) -
  • ame (ʔ) ‘Rind’ <* amu
  • tsimin (uŋ) Jäigad jämedad juuksed <* [nd, s] umu [n, t] V ‘juuksed
  • imeŋ ‘Täide’ <* iman ’täid“
  • ei ‘1sg’ <* na ’1sg’
  • nɔ- "Sööma" <* na-

Valikukeel:

  • balam ‘Leek’ <* mbalaŋ
  • ni) bilim ‘Keel’ <* mbilaŋ
  • kɔlɔp ‘Tuli’ <* kend (o, u) lk
  • kɔlip ‘Pikk’ <* kuta (mb, p) (a, u)
  • irak ‘Uus’ <* kVtak
  • sak ‘Liiv’ <* sa (ŋg, k) asin
  • somot ‘Juuksed’ <* (s, nd) umu (n, t) [V]
  • madu ‘Vaeslaps’ <* masi
  • si- ‘Põletada’ <* nj (a, e, i) - ‘põletada’
  • ga ‘2sg’ <* ŋga
  • kaku- ‘Kanna edasi õlga’ <* kakV-
  • kɔu ‘Tuhk’ <* kambu ‘tuhk’
  • belek ‘Välk’ <* (m, mb) elak
  • ibi ‘Nimi’ <* imbi
  • mete Otsmik <* mina (n, t) e pea
  • mees- ‘Elama, elama’ <* mVn [a] -
  • imen ‘Täide’ <* iman „Täid“
  • n) am ‘Rind, piim’ <* amu ’rind

Joonealused märkused

  1. ^ Hammarström, Harald; Forkel, Robert; Haspelmath, Martin, toim. (2017). "Finisterre – Huon". Glottolog 3.0. Jena, Saksamaa: Max Plancki inimajaloo teaduse instituut.
  2. ^ Greenhill, Simon (2016). "TransNewGuinea.org - Uus-Guinea keelte andmebaas". Laaditud 2020-11-05.
  3. ^ Pawley, Andrew; Hammarström, Harald (2018). "Trans-Uus-Guinea perekond". Palmeris Bill (toim). Uus-Guinea piirkonna keeled ja lingvistika: põhjalik juhend. Keeleteaduse maailm. 4. Berliin: De Gruyter Mouton. lk 21–196. ISBN 978-3-11-028642-7.

Viited

  • Ross, Malcolm (2005). "Asesõnad esialgse diagnostikana paapua keelte rühmitamiseks". Sisse Andrew Pawley; Robert Attenborough; Robin Peida; Jack Golson (toim.). Paapua minevik: paapua keelt kõnelevate rahvaste kultuuriline, keeleline ja bioloogiline ajalugu. Canberra: Vaikse ookeani keeleteadus. lk 15–66. ISBN 0858835622. OCLC 67292782.
  • Suter, Edgar (2012). Pronominal objekti eesliitega verbid Finisterre – Huoni keeltes. In: Harald Hammarström ja Wilco van den Heuvel (toim). Paapua keelte ajalugu, kontakt ja klassifikatsioon. [Melanesia keele ja keeleteaduse eriväljaanne 2012]. 23–58. Port Moresby: Paapua Uus-Guinea lingvistiline selts.

Lisalugemist

Pin
Send
Share
Send