Ida-Stricklandi keeled - East Strickland languages

Vikipeedia, Vaba Entsüklopeedia

Pin
Send
Share
Send

Ida-Strickland
Stricklandi jõgi
Geograafiline
levitamine		Stricklandi jõgi piirkond, Lääne provints ja Lõuna-Highlandi provints, Paapua Uus-Guinea
Keeleline liigitusPapuaani laht ?
  • Strickland
    • Ida-Strickland
Glottologida2433[1]
Ida-Stricklandi keeled.svg
Kaart: Uus-Guinea idatricklandi keeled
  Ida-Stricklandi keeled
  Trans-Uus-Guinea keeled
  Teised paapua keeled
  Austroneesia keeled
  Asustamata

The Ida-Strickland või Stricklandi jõgi keeled on a pere kohta Paapua keeled.

Keeled

Ida-Stricklandi keeled moodustavad tegelikult a keele pidevus.[2] Shaw (1986) tunnustab kuut keelt, milleks on:[3][4]

Gobasi, Odoodee ja Samo, eriti aga Gobasi, on tuntud ka kui "Nomad".

Asesõnad

Asesõnad on:

sgdupl
1* na, * ã* o-li, * a-la* oi
2* nõ* nĩ-le* nĩ
3* yõ* i-le* yã, * di

Sõnavara võrdlus

Järgmised põhisõnavara sõnad pärinevad Uus-Guinea andmebaasist:[5]

läigeFembeGobasi (Oibae murre)Gobasi (Bibo murre)Gobasi (Honibo murre)GobasiKonaiKuboOdoodee (Hesifi murd)Odoodee (Kalamo murre)Samo
peawidua; wɔdiɔulugibukib; ulukibuligibulʌkibwudioodiu; wodio; wodiyouľugiwiligiukibi; ulagibi; ulʌgibi
juuksedwigiduae; wɔdiɔ tɔwɔvõiɔwɔotowa; tawautoʌ; utowao dɔsɔwudio towetɔwɛ; wodio toi; wodiyo toiuľu tuwuduotowa; tawa; ulʌgibi
kõrvaduduludul; duːrduludulokʌhẽdu; duwëwduluduluduli; duːri
silmad̲iho; gihãhiɔhĩãwã; hio̧whiɔ; terehiɔ̃dihɔdiəhã; diho̧; dihōhɔwɔ̃hɔ̃wɔ̃hĩãwã; hĩɔwɔ; hi̧yowo
ninamine; migiyaomimina; minimi̧ni; mĩniminamɔkwãmimɔdumudumini; mi̧ni; mĩnĩ
hammasmaeow; meyɔmɔɛmo̧imoi; mɔimɔimẽmɔ̃yə̃; moi; mɔyɔmeimɛ̃mɔ̃yə̃; moi̧; mɔ̃yɔ̃
keele; iilɪil (i); iriiliiliii; iːiimȩnema̧ni; mẽnɛmãnĩ; meremai
jalgabogo; ɔbɔgɔ̃hɔmhomohom; hɔmhɔmaɔbɔgɔ̃obogo; ɔbɔgɔhɔmɔhɔmɔ̃homo; hɔmɔ̃
täidou; ɔ̃uɔmomomomɔ̃uo̧u̧; oūɔuõuo̧u̧; õu; õw
koersɔ; sousfsof; sfsof; sfsfsɔnii; sɔsɔsɔsɔfo; sofu; sɔfu
sigawaibɔɛbɔibɔiwaiʔobɛolemabɔyɔ
lindsiu; siyɔsikɪsigosisigɔsiɔsiu; siyuɔsigɔsɔʔsigo; sigɔ
munasioho; siyɔ hɔsi kɔlɔholohol; si hɔlwigɔ hɔlɔsiɔ hɔhoo; siu hosɔʔ hɔsɔʔ hɔholo; sigɔ hɔlɔ
veriiyou; ɔyɔsʌhso̧ho̧usahausõhokafiayosãwɔ̃kegãyeayo; ayu
luudio; diɔkiːpkib; kiːb; kibikibkibdiɔdio; diu; diyokikikibi
nahkgolo; kɔ̃fɔ̃yakɔrɔᵽkiari; õdekolof; kɔlɔfkɔlɔfkɔlɔkolo; kɔlɔ; kɔrɔkulɔkɔlɔkolofu; kɔlɔfu; kɔrɔfu; sibi
rindbutɔ̃ːtol; torbutɔnububutɔ̃kunibu
puuhabe; hebẽhɔmɔlɔhomuhomool; hɔmɔlhɔmɔ̃nhʌbeKodu; hɔmehɔmɔhɔmɔhɔmãnẽ; Kodu
meeso; või.sosososɔoɔľuɔlɔgaoso; ouson
nainedobas̲ie; sʌbɔ sãiuliɔuliyauliʌ; uliyauliʌsʌsaisobo; sɔbɔalamɔsɔbɔsobo; sɔbɔ
päikeaso; ʌsɔ̃.sa̧s; ãso̧s; õːsõsʌsɔnagu; o̧so̧; ōsōɔsugɔosigɔ̃nagu; oso̧; ɔ̃sɔ̃
kuuʌgwa; oguaoɔgɔaibɔgwʌ; ogwaogɔʌgwɔogwʌ; ogwaanɔ̃ligɔogwʌ; ogwa
vesihoi; hwɔ̃ehɔuhãu; ho̧u̧hãũ; ho̧u̧hõhwẽihũi; hũĩ; hwi̧; hwīhɔ̃wɔ̃hɔ̃wɔ̃hõ; ho̧u̧; hũ
tulekahjudou; dɔudɔludau; doludolu; dɔludɔbudoudou; dɔu; dowdɔudɔudolo; dɔlɔ; dɔrɔ
kivihaigutama; yɔuyɔyoyoyoyoyo; yɔyɔyoyo
tee, radaoriaiari
nimihũ; husolohũhu̧ti; hũtihũnihũhũ; hu̧ti; hũtihũhũ; hu̧ti; hũti
söömanale; nɔlunɔwalna-praegune; nɔwalnɔwalaganɔluna; naiɔ; naiyonelaːbugɔeina; na̧la; nãla
üksdano; sisãfehelɛdobhelehaiheletanotano; tanɔhɔmakɔnadihɔ̃helenu; helenũ
kaksbalo; sisãmabenabehino̧wbẽnabugu; bȩnabugubihinɔ̃nbʌnɔubeaũ; beya̧u̧wɔluguhɔma kɔnabȩnau; bẽnãu

Evolutsioon

Oletatavad Ida-Stricklandi refleksid proto-Trans-Uus-Guinea (pTNG) etüüm on:[2]

Samo keel:

  • da) alapunkt ‘Tuhk’ <* sumbu
  • si- ‘põletada’ <* nj (a, e, i) -
  • na- ‘söö’ <* na-
  • magara ‘Suu’ <* maŋgat [a]
  • korofu ‘Nahk’ <* (ŋg, k) a (n, t) apu
  • lihtsalt (ma) ‘Keel’ <* me (l, n) e
  • mini ‘Nina’ <* mundu

Bibo keel:

  • da) suf ‘Tuhk’ <* sumbu

Agala keel:

  • fulu (ma) ali ‘lendama’ <* pululu-

Viited

  1. ^ Hammarström, Harald; Forkel, Robert; Haspelmath, Martin, toim. (2017). "Ida-Strickland". Glottolog 3.0. Jena, Saksamaa: Max Plancki inimajaloo teaduse instituut.
  2. ^ a b Pawley, Andrew; Hammarström, Harald (2018). "Trans-Uus-Guinea perekond". Palmeris Bill (toim). Uus-Guinea piirkonna keeled ja lingvistika: põhjalik juhend. Keeleteaduse maailm. 4. Berliin: De Gruyter Mouton. lk 21–196. ISBN 978-3-11-028642-7.
  3. ^ Shaw, Daniel. 1986. Bosavi keeleperekond. Sisse Ettekanded Uus-Guinea keeleteaduses 24, 45-76. Canberra: Vaikse ookeani ja Aasia uuringute uurimiskool, Austraalia Riiklik Ülikool. (Ettekanded Uus-Guinea keeleteaduses nr 24, 45–76).
  4. ^ (NewGuineaWorld)
  5. ^ Greenhill, Simon (2016). "TransNewGuinea.org - Uus-Guinea keelte andmebaas". Laaditud 2020-11-05.
  • Ross, Malcolm (2005). "Asesõnad esialgse diagnostikana paapua keelte rühmitamiseks". Sisse Andrew Pawley; Robert Attenborough; Robin Peida; Jack Golson (toim.). Paapua minevik: paapua keelt kõnelevate rahvaste kultuuriline, keeleline ja bioloogiline ajalugu. Canberra: Vaikse ookeani keeleteadus. lk 15–66. ISBN 0858835622. OCLC 67292782.

Pin
Send
Share
Send