Binandere keel - Binandere language

Vikipeedia, Vaba Entsüklopeedia

Pin
Send
Share
Send

Binandere
OmakeelnePaapua Uus-Guinea
PiirkondOro provints
Emakeelena kõnelejad
7,000 (2007)[1]
Murded
  • Binandere
  • Tainya Dawari (Ambasi)
  • Yewa Buie
Keelekoodid
ISO 639-3bhg
Glottologbina1277[2]

Binandere on Paapua keel räägitakse "sabas" Paapua Uus-Guinea.

Evolutsioon

Allpool on mõned refleksid proto-Trans-Uus-Guinea ettepaneku teinud Pawley (2012):[3]

proto-Trans-Uus-GuineaBinandere
* m (i, u) ndu ’nina’mendo
* m (o, u) k ’piim, mahl, rind’mu ’mahl
* mundun ‘siseorganid’mundu ‘neer, munandid’
* (ŋg, k) iti-maŋgV ‘silm’(gisi) -moka ‘silm’
* mV ’taro’(Suena ma ’taro’)
* mV- ‘anna’(Korafe mut- ‘anna’)
* (m, mb) elak ‘valgus, välk’biriga ‘välk’
* olen (a, i) ‘ema’ai (* m kadunud enne i), (Suena mia)
* amu ’rind’ami
* k (i, u) tuma ‘öö, hommik’tumba ‘pimedus’
* na ’1SG’na
* na- ‘sööma’na- ‘söö, joo’
* n [e] i ’lind’ni
* nVŋg- ‘tea, kuule, näe’(Korafe niŋg- ‘kuula, saa aru’)
pMadang-Binandere * nu [k] ’3SG vaba asesõna’nu
* ka (m, mb) (a, u) na ’kivi’ganuma (Korafe ghamana ‘kivi’)
* mundun ‘siseorganid’mundu ‘neer, munandid’, (Korafe munju ’muna’)
* mbalaŋ 'leek'(?) beriberi ‘ole põlenud’
* mbalaŋ 'leek'beri-beri ‘ole lahti '
* mbulikV ‘pööra (ise)’(Guhu-Samane burisi eetaqu ’pöörake ümber, pöörake s.th. ümber“)
* mbeŋga-masi ‘vaeslaps’, ‘lesk ja laps’(Suena boga masa ‘vaene lesk ja laps’)
* pu + verb "puhuma"Binandere put- 'löök'
* ambi 'mees'embo (Guhu-Samane abi ’mees’)
* kV (mb, p) (i, u) t (i, u) ‘pea’kopuru
* [ka] tumba (C) 'lühike'tupo
* kambu (s, t) (a, u) “suits”(?) imbosi
* apa ‘isa’afa (korafe afa)
* ndaŋgi / ndiŋga ‘lips’(Suena di 'lips')
* m (i, u) ndu ’nina’mendo
* mundun ‘siseorganid’mundu (neer, munandid jne.)
* ka (nd, t) (e, i) kV ’kõrv(Yega kari ’kõrv’)
* inda ’puu’izi (vrd Notu ri)
* [ka] tumba (C) 'lühike'tupo
* k (i, u) tuma ‘öö, hommik’Binandere tumba ‘pimedus’, ‘öö’)
* kV (mb, p) (i, u) t (i, u) ‘pea’kopuru
* (ŋg, k) iti-maŋgV ‘silm’gisi moka
* juures (i, u) ‘võrgukott’asi (Suena ati ‘võrgukott’)
* si [si] uriinpBinandere * susu (Korafe soso)
* titi 'hammas'ji
* asi ‘nöör, köis’asi ‘viinapuu, nöör, köis’)
* kasipa 'sülitama'kosiwa 'röga'
* mbeŋga-masi ‘orb’(Suena boga masa ‘vaene’) ‘lesk ja laps’
* kanjipa ‘päike’(?) kariga ‘kuu’
* (ŋg, k) iti-maŋgV ‘silm’gisi- (moka)
* (ŋg, k) iti-maŋgV ‘silm’(gisi) -moka (Korafe móko ’südamik, keskpunkt)
* nVŋg- ‘tea, kuule, näe’(pBinandere * niŋg- ‘kuula’, Korafe niŋg- ‘kuule, saa aru’)
* mbeŋga-masi ‘orb’(Suena boga-masa ‘vaene’) ‘lesk ja laps’
* kV (mb, p) (i, u) t (i, u) ‘pea’kopuru
* ka (nd, t) (e, i) kV ’kõrv(Yega kari)
* kasipa 'sülitama'kosiwa ‘sülitama’, kosiwa ari ‘sülitama’
* ka (m, mb) (a, u) na ’kivi’ganuma (metath.) (Korafe ɣamana)
* ka (m, mb) (a, u) na ’kivi’ganuma (metath.) (Korafe ɣamana ‘kivi’)
* k (o, u) ndVC “luu”(?) undoru ‘luud’
* kumV- ‘surema’(?) abu-bugari ‘surnud inimesed’, (pBin * ambu- ‘närbuma, haige olema, surema’)
* kambu (s, t) (a, u) “suits”(?) imbosi
* ka (nd, t) (e, i) kV ’kõrv(Yega kari)
* la (ŋg, k) a ’tuhk’(aßa) -raka ‘tuli’
* sikal / * sakil ‘käsi, küünis’(?) siŋgu ’sõrm’, sõrm ’)
* (m, mb) elak ‘valgus, välk’biriga ‘välk’
* (m, mb) elak ‘valgus, välk’birigi

Viited

  1. ^ Binandere kell Etnoloog (18. väljaanne, 2015)
  2. ^ Hammarström, Harald; Forkel, Robert; Haspelmath, Martin, toim. (2017). "Binandere". Glottolog 3.0. Jena, Saksamaa: Max Plancki inimajaloo teaduse instituut.
  3. ^ Pawley, Andrew (2012). Hammarström, Harald; van den Heuvel, Wilco (toim). "Kui rekonstrueeritav on Trans-Uus-Guinea proto? Probleemid, edusammud, väljavaated". Paapua keelte ajalugu, kontakt ja klassifikatsioon. Port Moresby, Paapua Uus-Guinea: Paapua Uus-Guinea lingvistiline selts (Language & Linguistics in Melanesia Special Issue 2012: I osa): 88–164. hdl:1885/38602. ISSN 0023-1959.

Välised lingid

Pin
Send
Share
Send